Mardu õppetunnid sotsiaalse ettevõtluse inkubaatorist. Vol1
Augusti viimastel päevadel lõpetas sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori SEIKU esimene lend. Mardu stuudio meeskond Anu isikus läbis oktoobrist detsembrini kestnud eelinkubatsiooni ja sellele järgnenud põhiinkubatsiooni veebruarist augustini. Vaatame enda kui teiste tarvis sellele ajale tagasi ja jagame tekkinud tähelepanekuid paaris järgnevas postituses.
Algatuseks olgu aga ära öeldud, et ükski inkubatsioon või tugisüsteem ei ole imerohi või võluvits, eelkõige sõltub ikka endast, kui palju kasu sealt saab. Aga enesekindluse ja selgemate sihtide nimel julgeme me inkubatsiooni kõigile soovitada.
Suured tänud SEIKU meeskonnale eesotsas Kadi Ingrid Lillese ja Aune Lillemetsaga, kõikidele mentoritele ja kaasinkubantidele!
Algatuseks olgu aga ära öeldud, et ükski inkubatsioon või tugisüsteem ei ole imerohi või võluvits, eelkõige sõltub ikka endast, kui palju kasu sealt saab. Aga enesekindluse ja selgemate sihtide nimel julgeme me inkubatsiooni kõigile soovitada.
Suured tänud SEIKU meeskonnale eesotsas Kadi Ingrid Lillese ja Aune Lillemetsaga, kõikidele mentoritele ja kaasinkubantidele!
Mis on Seiku?
Seiku on Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator, mis aitab käivitada ühiskondlikke probleeme lahendavaid ettevõtteid. Seiku koosneb eel- ja põhiinkubatsioonist, pakkudes ülevaatlikku ettevõtluskoolitust, mille jooksul valmis ka Mardu stuudio põhjalikum äriplaan. Miks me liitusime liitusime 7 kuud kestva inkubatsiooniga?
Põhjuseid on laias laastus kaks. Esmalt – meil on vaja käivitada Mardu stuudio arendamiseks ja eluspüsimiseks ettevõtlustegevused ning kuna meie endi kogemusi ja teadmisi jäi selleks väheseks, oli vaja tugisüsteemi. Teisalt annab inkubatsioon tegevustele kindlad raamid, aitab ennast distsiplineerida ning hoiab arengutel “silma peal”. Ühtlasi andis Seiku hea võimaluse mõtestada Mardu tegevuste laiemat sihti ning miks ja kuidas peaks tulevikus tekkiva kasumi pöörama meid huvitavate teemade jõustamiseks.
Mida Seikus osalemine Mardule andis?
Seiku programm ja sessioonide teemad olid paindlikud ning neid kohandati vastavalt meie kui inkubantide vajadustele ja tagasisidele. Üksikud sessioonid olid koolituse vormis, enamus olid ühised arutelud mentori ja teiste inkubantidega või siis üks-ühele konsultatsioonid mentoritega, kes peegeldasid oma spetsiifikast lähtuvalt tagasi inkubandi ettevõtmist puudutavat ning sai ka konkreetset nõu küsida. Seejuures olgu märgitud, et mentorid käisid jooskupealt tihti välja ka mõtteid, mida olime isegi mõelnud, kuid liiga riskantsete või mahukatena tihti kõrvale jätnud. Kokku käis Seikus mentoriks 25 inimest. Sellest aga täpsemalt juba järgmises postituses.
Kui mentorite kohtumised olid lühiajalised ja ühekordsed, siis suur roll ja abi oli ettevõtlusnõustajast Aune Lillemetsast, kellega toimusid regulaarselt kohtumised ja kes jälgis iga ettevõtmise arenguid kogu selle aja jooksul ning läks süviti inkubantide teemadesse sisse. Tema värske pilk ja nõuanded olid samuti väga väärtuslikud, pluss ta on ka inimesena ääretult sümpaatne.
Muidugi ei saa märkimata jätta ka teisi inkubante kui tugisüsteemi. Mardu stuudioga olid Seiku esimeses lennus veel Sõps, Laste tervisekool, Silmaring, Happy Gifts, Maale elama ja Õuelasteaed. Üks hea näide teiste toest: Kristjan Otsmanni andis eesmärkide jälgimise tööriista, kus panime paika paarilised, kes iganädalaselt vestlevad kontrollküsimusi küsides. Me siiamaani helistame Piretiga Happy Giftsist ja uurime teineteise tegemiste kohta.
Kuidas on Seikus osalemine aidanud kaasa Mardu stuudio eesmärkide saavutamisele? Mis olid murdepunktid?
Esimesel töösessioonil seadis iga inkubant endale eesmärgid, milleni inkubatsiooniperioodi lõpuks jõuda, ja tegevused, mille läbi nendeni jõuda. Peab ütlema, et plaanid olid suuremad, kui me jõudsime. Tehtut Aunega analüüsides selgines ka põhjus – meie tegevuste fookus. Kui hakkasime tegelema Mardu stuudio suveprogrammiga, siis nihkus meie tähelepanu fookus selgelt ära ettevõtlustegevustelt. Ja mine nüüd võta kinni, kas midagi oleks teisiti, kui Seiku meeskond oleks jõulisemalt sellele tähelepanu osutanud. Teine asi oli Anu isiklik käitumismuster, kus ta kipub ebamugavaid või keerulisi uusi teemasid edasi lükkama. Ja muidugi oleks tulnud kasuks, kui Rait saanuks rohkem oma tööajast Mardu tegevustele pühendada. Kolmanda asjana tooks välja raha. Mingi piirini suutsime me oma isiklikust rahakotist tootearendust finantseerida, kuid edasiliikumiseks on siiski vaja suuremat kapitalisüsti. Lisaraha saamiseks ja arenduse kiirendamiseks otsustasime seega taotleda ettevõtluse alustamise toetust läbi Töötukassa. Kas või kuidas viimane õnnestub selgub tänavuse novembrikuu jooksul.
Mis oleks teistmoodi, kui me poleks Seikusse läinud?
Detailidele keskendumata võiks üldistatult öelda ehk midagi sellist:
Loe lisaks sotsiaalsest ettevõtlusest. Mardu tulevikuplaanid on ka otsapidi artiklisse jõudnud: Kõiv, H. Põnevaim karjäärivalik Eestis? Müürileht 5. aprill 2014
Seiku on Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator, mis aitab käivitada ühiskondlikke probleeme lahendavaid ettevõtteid. Seiku koosneb eel- ja põhiinkubatsioonist, pakkudes ülevaatlikku ettevõtluskoolitust, mille jooksul valmis ka Mardu stuudio põhjalikum äriplaan. Miks me liitusime liitusime 7 kuud kestva inkubatsiooniga?
Põhjuseid on laias laastus kaks. Esmalt – meil on vaja käivitada Mardu stuudio arendamiseks ja eluspüsimiseks ettevõtlustegevused ning kuna meie endi kogemusi ja teadmisi jäi selleks väheseks, oli vaja tugisüsteemi. Teisalt annab inkubatsioon tegevustele kindlad raamid, aitab ennast distsiplineerida ning hoiab arengutel “silma peal”. Ühtlasi andis Seiku hea võimaluse mõtestada Mardu tegevuste laiemat sihti ning miks ja kuidas peaks tulevikus tekkiva kasumi pöörama meid huvitavate teemade jõustamiseks.
Mida Seikus osalemine Mardule andis?
Seiku programm ja sessioonide teemad olid paindlikud ning neid kohandati vastavalt meie kui inkubantide vajadustele ja tagasisidele. Üksikud sessioonid olid koolituse vormis, enamus olid ühised arutelud mentori ja teiste inkubantidega või siis üks-ühele konsultatsioonid mentoritega, kes peegeldasid oma spetsiifikast lähtuvalt tagasi inkubandi ettevõtmist puudutavat ning sai ka konkreetset nõu küsida. Seejuures olgu märgitud, et mentorid käisid jooskupealt tihti välja ka mõtteid, mida olime isegi mõelnud, kuid liiga riskantsete või mahukatena tihti kõrvale jätnud. Kokku käis Seikus mentoriks 25 inimest. Sellest aga täpsemalt juba järgmises postituses.
Kui mentorite kohtumised olid lühiajalised ja ühekordsed, siis suur roll ja abi oli ettevõtlusnõustajast Aune Lillemetsast, kellega toimusid regulaarselt kohtumised ja kes jälgis iga ettevõtmise arenguid kogu selle aja jooksul ning läks süviti inkubantide teemadesse sisse. Tema värske pilk ja nõuanded olid samuti väga väärtuslikud, pluss ta on ka inimesena ääretult sümpaatne.
Muidugi ei saa märkimata jätta ka teisi inkubante kui tugisüsteemi. Mardu stuudioga olid Seiku esimeses lennus veel Sõps, Laste tervisekool, Silmaring, Happy Gifts, Maale elama ja Õuelasteaed. Üks hea näide teiste toest: Kristjan Otsmanni andis eesmärkide jälgimise tööriista, kus panime paika paarilised, kes iganädalaselt vestlevad kontrollküsimusi küsides. Me siiamaani helistame Piretiga Happy Giftsist ja uurime teineteise tegemiste kohta.
Kuidas on Seikus osalemine aidanud kaasa Mardu stuudio eesmärkide saavutamisele? Mis olid murdepunktid?
Esimesel töösessioonil seadis iga inkubant endale eesmärgid, milleni inkubatsiooniperioodi lõpuks jõuda, ja tegevused, mille läbi nendeni jõuda. Peab ütlema, et plaanid olid suuremad, kui me jõudsime. Tehtut Aunega analüüsides selgines ka põhjus – meie tegevuste fookus. Kui hakkasime tegelema Mardu stuudio suveprogrammiga, siis nihkus meie tähelepanu fookus selgelt ära ettevõtlustegevustelt. Ja mine nüüd võta kinni, kas midagi oleks teisiti, kui Seiku meeskond oleks jõulisemalt sellele tähelepanu osutanud. Teine asi oli Anu isiklik käitumismuster, kus ta kipub ebamugavaid või keerulisi uusi teemasid edasi lükkama. Ja muidugi oleks tulnud kasuks, kui Rait saanuks rohkem oma tööajast Mardu tegevustele pühendada. Kolmanda asjana tooks välja raha. Mingi piirini suutsime me oma isiklikust rahakotist tootearendust finantseerida, kuid edasiliikumiseks on siiski vaja suuremat kapitalisüsti. Lisaraha saamiseks ja arenduse kiirendamiseks otsustasime seega taotleda ettevõtluse alustamise toetust läbi Töötukassa. Kas või kuidas viimane õnnestub selgub tänavuse novembrikuu jooksul.
Mis oleks teistmoodi, kui me poleks Seikusse läinud?
Detailidele keskendumata võiks üldistatult öelda ehk midagi sellist:
- Seiku juht, ettevõtlusnõustaja ja inkubandid on olnud Mardu stuudio meeskonna laiendus.
- Me oleme saanud erinevate valdkondade professionaalidelt nõu ja tagasisidet oma ettevõtmisele, ka kinnitust oma peas olevatele mõtetele. Jah, me oleks saanud seda ka omapäi teha, aga Seiku on vastavalt meie vajadustele tulemuseni jõudmiseks vajalikud sammud süsteemselt meie eest ära korraldanud. Ning ühistes aruteludes annavad teiste küsimused-vastused alati edasiviivaid lisamõtteid.
- Viimase, aga mitte vähetähtsa mõttena nimetaks järje peal hoidmist – ora on pidevalt istmikus, aga seda heas mõttes.
- Fookus, meeskonna aja jagamine erinevate tegevuste vahel.
- Oma käitumismustrite teadvustamine ja tööriistad selleks, kuidas nendest välja murda.
Loe lisaks sotsiaalsest ettevõtlusest. Mardu tulevikuplaanid on ka otsapidi artiklisse jõudnud: Kõiv, H. Põnevaim karjäärivalik Eestis? Müürileht 5. aprill 2014
Lisa kommentaar