Mardu on üks vanim Soomaa rahvuspargi põlistalu. Metsade vahel, Tõramaa jõe kaldal on elatud ajast, kui taevas tuhisesid kratid ja tulihännad. Sestap näib, et selle koha hoidmise nimel tasub vaeva näha ja siia tasub tulla.

"Tulihänd kartis ainult naisterahva paljast perset, siis lõppes tal kohe võim ära, kui seda nägi. See oli vist Mardus (Kõpus), naine läks lauta lehmi lüpsma ja oli sääl natuke hooletu kükitamise ajal ja ükskord järsku kukkus tsetvert otre tümates maha, noh tulihänd juhtus parajaste tulema." Jüri Martinson, Osju talu (1926)

Mardu talu hoidmiseks on käsitööst ja teistest loovaladest saanud üks vahend, et elu kestaks edasi Mardul kui ümbritsevas maailmas. Inimene on loodud teda hoidva maailma mõõdu järgi. Meile meeldiks hästi, kui see oleks nii ka tulevikus. Kogukonna ja
väikeste ajas vastupidavate tarbeesemete kaudu on meil võimalik sääda elu nii, et teda jaguks pikaks ajaks kõigile, kes siia ilma on loodud. Rassist ja liigist sõltumata. Tulge ühes!